AMD vs Intel

Mark Papermaster - AMD

Mark Papermaster on AMD tehnoloogia asepresident ning juht. Ta vastutab ettevõtte tehnilise suuna, toote arenduse, metoodika ning disaini eest. Samuti hoiab ta silma peal AMD IT teenuste ning taristu üle. Tema 35-aastane kogemus peegeldub tema juhtimisoskuses. Selle ajaga on toodetud mitmeid mikroprotsessoreid, telefone, servereid jne. Mark on samuti olnud Apple´i koosseisus, kus ta oli vastutatav IPod-i ja IPhone-i riistvara eest. Mina paigutaks ta nii juhi kui ka tugeva suhtleja alla. Selleks, et midagi toota on vaja tugevat tiimi, kes omavad õigeid oskuseid.

Ajay V. Bhatt - Intel

Ajay on tuntud tehnloog Intelis. Ta on demonstreerinud enneolematuid uuendusi süsteemiarhitektuuris ning -tehnikas. Ajay on välja mõelnud ja juhtinud mitmeid tehnoloogiaid, mis on kasutusel tänapäeval.

Nagu näiteks USB, USB Type-C, PCI Express, AGP jne. Oma tulemuste põhjal on teda aastatel 2012 ja 2013 premeeritud auhindadega. Ajay peegeldab nii juhti kui ka mentorit. 

Kasutatud allikad

https://www.amd.com/en/corporate/leadership-mark-papermaster

https://computermuseum.in/ajay-v-bhatt/

Keda võib pidada IT-spetsialistiks?

 Kes on IT proff? Võib arvata, et see on inimene, kes mõistab oma eriala, kuid nagu ka tarkvara ja riistvara uuenevad ajas siis eelnevat öeldud võib pidada ka vananenuks.

Tänapäeval, et jõuda mugavalt tööturgu, on vaja mingisugust sertifikaati, diplomit, kogemust jne. , et näidata, millisest puidust on mees või naine tehtud. Teisest küljest saab läbi interneti ka kõike tarkusi omandada, aga sel juhul pole mingit tõestust, et see inimene on kvalifitseeritud antud tööle. Tööandja suurema tõenäosusega võtab tööle inimese, kellel on näidata mingisugust tulemust (nt. ülikooli lõpetamine või erialal saavutatud diplomeid).

IT-spetsialist peab olema õpihimuline, kuna nägu näha, siis ajas asjad uuenevad ning muutuvad. IT-spets peab olema muutustele vastutulelik. Enesearendamine on üks plussidest, mis teevad tavalisest IT-huvilisest IT-spetsialisti. Olema uudistega kursis, enda sertifikaate uuendama, osalema koolitustel jne.

Mõned boonused: 

1) Palju suhelda ning olla avatud. Tihti peale seostatakse IT-inimesi introvertseteks, kes 24/7 arvutitega tegelevad ning suhtlevad vähe kui võimalik. Muidugi on kõik inimesed erinevad, kuid suhtlusoskus tuleb alati kasuks nii müügis kui ka tutvuste leidmisel.

2) Seoses suhtlemisega tulevad alati võõrkeeled kasuks. Tänapäeval võib loota, et iga inimene oskab suhtlustasandil inglise keelt lisaks oma emakeelele, kuid võid juhtumisi sattuda kokku inimesega, kes ei oska sedagi. 

3) Oska paari erinevat programmeerimiskeelt lisaks oma lemmikule keelele. Pythoni mõistmine ja oskamine võib olla piisav, kuid on mitemeid muid keeli, millega saab mingit probleemi ka efektiivsemalt lahendada.

4) Tunne ajalugu, et vältida tehtuid vigu. Selle teadmisega oled sa rohkem haritud ning oskad ennetada probleeme.

The Case For Copyright Reform

 Christian Engstörm ja Rick Falkvinge kirjutasid raamatu "The Case For Copyright Reform", kus nad toovad välja, et autoriõigusi reformida. Nad tahavad kõik, mis ei ole äriga seotud, teha tasuta ning jagatavaks üle maailma.

1. Moraalsed õigused: Neid õiguseid nad ei soovi muuta, kuna teose või tootja looja jääbki tema nime alla. Keegi ei tohiks ennast pidada autoriks, kui nad just seda ei ole.

2. Muuta jagamine mitte tasuliseks: Kunagi sai mingit laulu või luuletust vabalt jagada oma sõbrale või tuttavale, kuid täna on kõik autoriõiguste taga. Selleks, et toodet või teost kasutada, peaksid luba küsima autori käest ning arvatavasti ka mingisugust vahetasu maksma talle. Christian ja Rick pakkusid välja, et kaotada praegune copyright, kui autori tooteid ning teenuseid kasutatakse mitte tulu saamiseks ning lihtsalt jagamiseks.

3. Lühendada tagasimaksmise aega: Autorid soovivad muuta ostja kaitsmiseks  kaitseaega 70 aastalt 20 aasta peale, kui toode või teenus valmis, mis oleks mõistlik nii ühiskonna vaatest kui ka investori poolt.

4. Autori kättesaadavus: Probleemiks on teose või teenuse autori leidmine, et saaks kasutada tema leiutist, kuna autoriõigused keelavad kasutamise, kui pole luba antud. Autoriõiguste kaitse tuleks määrata automaatselt. Looja peaks registreerima 5 aasta jooksul sellise õiguse, et ta oleks leitav avalikust andmebaasist.

5. Tasuta kasutamine: Raamatu autorid soovivad, et varasemaid teoseid saaks kasutada millegi uue loomisel. Näiteks lauludest tehtakse erinevaid versioone, mis sisaldavad seda laulu, aga iga uus autor on teinud selle omapäraseks.