QuadStick - lahendus tetrapleegiale

 Quadstick on liikumispuudega mõeldud isikule, kes saab selle seadmega arvutit kasutada. See on peamiselt nagu hiire eest, millega saab klikkida, scrollida jne. QuadStick ise reklaamib ennast, kui mängukontrollerit, mis on mõeldud mänguritele, kes ei ole võimelised oma käsi kasutama. 

QuadStick FPS game controller

QuadStickil on mitu erinevat funktsiooni: JoySticki ehk huulikut sellel controlleril saab igale poole liigutada. Huulikul endal on veel kolm toru sisse ehitatud, mis võtavad sisendeid nagu, kas kasutaja puhub või tõmbab õhku nendest (oleneb ka kas tugevalt puhub või nõrgalt).

Ettevõte on loonud 3 erinevat QuadSticki: QuadStick Original game controller , QuadStick Singleton ja QuadStick FPS game controller

QuadSticki abil on kuulsust saanud Twitch.tv striimer RockyNoHands, kes on võimeline teenima elatist tänu selle seadme. Ta striimib pea iga päev ning tal on hulk toetajaid, kes motiveerivad teda.

Kasutatud allikad: 

https://www.quadstick.com/

https://www.youtube.com/watch?v=ZMvikz2cA-8&ab_channel=ShotCallersEsports

    

Kasutatavus veebis

 Internet on üks huvitav vahend tänapäeval. See võimaldab inimestel leida infot, suhelda, töötada ning isegi mõni film või muusikapala endale meelelahutuseks otsida. Internet ise on juba väga lai mõiste, millesse ma hetkel süvitsi ei sukelduks. Pigem alustaks internetis olevate veebilehekülgede kasutatavusest. 

Internet on täis mitmeid erinevaid lehekülgi, kus leidub infot, mis võib olla kasulik kellelegi. Samas leidub ka lehekülgi, mida ei kasutata iga päev mingitel põhjustel. Nendeks põhjusteks võib olla lehekülje kasutatavus ning UX (User experience). Inimesed arvatavasti kasutavad lehekülgi, mis on neile kergesti kasutatavad ning sealt leiab endale vajaliku info kiiresti üles. Järgnevalt toon näite kahest leheküljest, mis erinevad üksteisest kasutatavuse poolest. Alustame halvemast variandist.

A. http://www.arngren.net/ 

Nägu näha, siis vaatepilt pole just kõige meeldivam. See lehekülg on küll aastaid vana, kuid hetkel ma toon näite. 

1. Kasutajal on siin väga raske midagi leida üles. 

2. Kõik pildid ja tekstikastid ei ole joondatud, mis teeb info rohkem kirjuks.

3. Erinevates kohtades on kasutatud erinevaid teksti fonte + värve.

4. Puudub sorteerimine, kuhu oleksid kõik sarnased asjad koondatud, et mugavamalt vaadelda.

Ainuke positiivne asi on search-bar, kuid juhul kui kasutaja selle üles leiab :D .

B. https://www.euronics.ee/

Alguses kohe näha, et homepage on rohkem soliidsem ning mugavam silmale. Kõik müüdavad tehnikaseadmed on sorteeritud oma kategooriatesse, mis laienevad veel täpsemateks alamkategooriateks, kui kasutajal on midagi kindlat vaja leida endale. Samuti on ka firma kontakt nähtaval, et nendega ühendust võtta. Võrreldes eelmisega on sellel leheküljel joondus ka korrektne , s.t. et ükski ikoon ega tekst pole teineteise suhtes rivist väljas.

Sellest õpime, et et pea ülearust informatsiooni kohe esile tooma ning kategoriseerima nad millegi alla, et hoida kasutatavus ning UX positiivne klientide suhtes.

How To Become A Hacker ( Eric S. Raymond) - Arvustus

 Eric Steven Raymond kirjutas aastal 2001 põhjaliku dokumendi, kuidas saada tarkvarahäkkeriks. Ta kirjeldab oma tekstis nii häkkerilikku suhtumist kui ka kõiki omadusi, mis tänapäeva häkkeril võiks olla. Dokument viitab rohkem White Hatiks olemisele, kui sellisele inimesele, kes võiks oma oskusi pahaloomuliselt kasutada. 

Selleks, et omandada häkkerilik suhtumine, on vaja suuresti pingutada ning olla motiveeritud pidevalt. See kõik aitab jõuda tulemuseni, mis enamasti ka premeerib hästi. Minu jaoks on tarkvara maailmas kõige tähtsam motivatsioon, et töö liiguks ning edeneks. Tihti võib juhtuda, et lihtsalt ei tea, mis edasi teha ning jõutakse omadega tupikusse. Selleks, et sealt ennast välja kaevata tuleb otsida lahendusi ning harida ennast, mis nõuab jällegi pingutust. Kõige pingutuse taga on motivatsioon.

Häkkerid on suutelised automatiseerima kõike igapäevatööd või protsesse, et nende endi elu lihtsamaks teha. Kasuks tulevad igasugused programmeerimiskeeled ( autor soovitab C´d ja LISPi), mis on aluseks. Järgnevalt õpi kasutama ühte Unix-it või Linuxit, millel on avatud lähtekood. Avatud lähtekood annab võimaluse muuta operatsioonisüsteemi sisu ning sellega katsetada. Kolmandaks autor soovitab õppida kasutama veebi ning HTML-i kirjutamist.

Häkkeritel on ka olemas oma kultuur. Läbi selle saab teenida endale staatust ja kuulsust, näidates kui kasulik sa saad olla tarkvara maailmale. Üks viis oleks olla abiks igasugustele alpha või beta programmide versioonidele, mis on jäänud mingisuguste tõkete taha. Kõigest tuleb lihtsalt probleem üles otsida, mõista probleemi sisu ning leida lahendus, mis oleks optimaalne. Samuti ole häkkerina aktiivne netis ning avalda kasulikku teavet ning lahendusi, mis võivad lihtsustada teiste elu.

AMD vs Intel

Mark Papermaster - AMD

Mark Papermaster on AMD tehnoloogia asepresident ning juht. Ta vastutab ettevõtte tehnilise suuna, toote arenduse, metoodika ning disaini eest. Samuti hoiab ta silma peal AMD IT teenuste ning taristu üle. Tema 35-aastane kogemus peegeldub tema juhtimisoskuses. Selle ajaga on toodetud mitmeid mikroprotsessoreid, telefone, servereid jne. Mark on samuti olnud Apple´i koosseisus, kus ta oli vastutatav IPod-i ja IPhone-i riistvara eest. Mina paigutaks ta nii juhi kui ka tugeva suhtleja alla. Selleks, et midagi toota on vaja tugevat tiimi, kes omavad õigeid oskuseid.

Ajay V. Bhatt - Intel

Ajay on tuntud tehnloog Intelis. Ta on demonstreerinud enneolematuid uuendusi süsteemiarhitektuuris ning -tehnikas. Ajay on välja mõelnud ja juhtinud mitmeid tehnoloogiaid, mis on kasutusel tänapäeval.

Nagu näiteks USB, USB Type-C, PCI Express, AGP jne. Oma tulemuste põhjal on teda aastatel 2012 ja 2013 premeeritud auhindadega. Ajay peegeldab nii juhti kui ka mentorit. 

Kasutatud allikad

https://www.amd.com/en/corporate/leadership-mark-papermaster

https://computermuseum.in/ajay-v-bhatt/

Keda võib pidada IT-spetsialistiks?

 Kes on IT proff? Võib arvata, et see on inimene, kes mõistab oma eriala, kuid nagu ka tarkvara ja riistvara uuenevad ajas siis eelnevat öeldud võib pidada ka vananenuks.

Tänapäeval, et jõuda mugavalt tööturgu, on vaja mingisugust sertifikaati, diplomit, kogemust jne. , et näidata, millisest puidust on mees või naine tehtud. Teisest küljest saab läbi interneti ka kõike tarkusi omandada, aga sel juhul pole mingit tõestust, et see inimene on kvalifitseeritud antud tööle. Tööandja suurema tõenäosusega võtab tööle inimese, kellel on näidata mingisugust tulemust (nt. ülikooli lõpetamine või erialal saavutatud diplomeid).

IT-spetsialist peab olema õpihimuline, kuna nägu näha, siis ajas asjad uuenevad ning muutuvad. IT-spets peab olema muutustele vastutulelik. Enesearendamine on üks plussidest, mis teevad tavalisest IT-huvilisest IT-spetsialisti. Olema uudistega kursis, enda sertifikaate uuendama, osalema koolitustel jne.

Mõned boonused: 

1) Palju suhelda ning olla avatud. Tihti peale seostatakse IT-inimesi introvertseteks, kes 24/7 arvutitega tegelevad ning suhtlevad vähe kui võimalik. Muidugi on kõik inimesed erinevad, kuid suhtlusoskus tuleb alati kasuks nii müügis kui ka tutvuste leidmisel.

2) Seoses suhtlemisega tulevad alati võõrkeeled kasuks. Tänapäeval võib loota, et iga inimene oskab suhtlustasandil inglise keelt lisaks oma emakeelele, kuid võid juhtumisi sattuda kokku inimesega, kes ei oska sedagi. 

3) Oska paari erinevat programmeerimiskeelt lisaks oma lemmikule keelele. Pythoni mõistmine ja oskamine võib olla piisav, kuid on mitemeid muid keeli, millega saab mingit probleemi ka efektiivsemalt lahendada.

4) Tunne ajalugu, et vältida tehtuid vigu. Selle teadmisega oled sa rohkem haritud ning oskad ennetada probleeme.

The Case For Copyright Reform

 Christian Engstörm ja Rick Falkvinge kirjutasid raamatu "The Case For Copyright Reform", kus nad toovad välja, et autoriõigusi reformida. Nad tahavad kõik, mis ei ole äriga seotud, teha tasuta ning jagatavaks üle maailma.

1. Moraalsed õigused: Neid õiguseid nad ei soovi muuta, kuna teose või tootja looja jääbki tema nime alla. Keegi ei tohiks ennast pidada autoriks, kui nad just seda ei ole.

2. Muuta jagamine mitte tasuliseks: Kunagi sai mingit laulu või luuletust vabalt jagada oma sõbrale või tuttavale, kuid täna on kõik autoriõiguste taga. Selleks, et toodet või teost kasutada, peaksid luba küsima autori käest ning arvatavasti ka mingisugust vahetasu maksma talle. Christian ja Rick pakkusid välja, et kaotada praegune copyright, kui autori tooteid ning teenuseid kasutatakse mitte tulu saamiseks ning lihtsalt jagamiseks.

3. Lühendada tagasimaksmise aega: Autorid soovivad muuta ostja kaitsmiseks  kaitseaega 70 aastalt 20 aasta peale, kui toode või teenus valmis, mis oleks mõistlik nii ühiskonna vaatest kui ka investori poolt.

4. Autori kättesaadavus: Probleemiks on teose või teenuse autori leidmine, et saaks kasutada tema leiutist, kuna autoriõigused keelavad kasutamise, kui pole luba antud. Autoriõiguste kaitse tuleks määrata automaatselt. Looja peaks registreerima 5 aasta jooksul sellise õiguse, et ta oleks leitav avalikust andmebaasist.

5. Tasuta kasutamine: Raamatu autorid soovivad, et varasemaid teoseid saaks kasutada millegi uue loomisel. Näiteks lauludest tehtakse erinevaid versioone, mis sisaldavad seda laulu, aga iga uus autor on teinud selle omapäraseks.

Kuidas käituda interneti suhtluskanalites?

     Suhtlemine on üks interneti suurimaid tugevusi. Läbi selle saab jagada infot, õpetada teisi ning isegi omavahel chattida. Selleks, et kõik jookseks sujuvalt, tuleb käituda targasti internetis. Kui sa suhtled kellegiga läbi võrgu, siis räägi sedasi nagu sa räägiksid tavaelus. Lisaks sellele tuleb austada keskkonda, kus sa suhtled ning teada, kellega sa suhtled. Näiteks kui messengeris on loodud grupp, mis sisaldab sinu kolleege ning ülemusi, tuleks käituda adekvaatselt, kus peamiseks jutuks on tööasjad (Kui inimesed üksteist läbinisti teavad kõiki grupis, siis arvatavasti jõuab jutt muudele teemadele ka).

    Mind huvitas Virgina Shea 10-st käsust seitsmes käsk, kus ta toob välja, et "Aita piirata sõimusõnu". Mulle see käsk ei tundu kehtivat mängude peale, kus on nõutud suhtlemist ning planeerimist. Näiteks onlain mängud CS:GO ja League of Legends, kus mõlemal mängul on 2 tiimi, kes on üksteise vastu. Ühes tiimis on viis mängjat, kes on valitud randomly vastavalt sinu hetkesele tasemele. Oletame, et sinu tiimis on üks mängija, kes ei mängi vastavalt enda tasemele ning tal on seni halvasti läinud. Me arvaks, et tema tiimikaaslased lohutaksid teda ning motiveeriksid, kuid seda ei juhtu pea kunagi. Selmet teha, mis ma eelmises lauses ütlesin, nad sõimavad teda ning lõpuks annavad ise ka alla, kuna nad ei näe seda mängu võidetavaks. Isegi kui üritatakse asja kontrolli alla saada, lendavad igasugused sõimusõnad ja solvangud ikkagi. Juhul kui saadaksegi asi kontrolli alla, siis hakatakse arvatavasti vastaseid sõimama, et nad on nii halvad jne. See on suureks probleemiks sellistes mängudes, millel on suur mängijate arv.

Toon siia kaks youtube´i linki, mis aitab paremini visualiseerida, missuguste inimestega võib nt. CS:GO-s ja LoL-is kokku puutuda: https://www.youtube.com/watch?v=IaKK4dtHQag&ab_channel=JOISPOI24
                                https://www.youtube.com/watch?v=WdgmUJ4ULOc&ab_channel=ItsumangoGaming