pühapäev, 11. oktoober 2020

Kuidas käituda interneti suhtluskanalites?

     Suhtlemine on üks interneti suurimaid tugevusi. Läbi selle saab jagada infot, õpetada teisi ning isegi omavahel chattida. Selleks, et kõik jookseks sujuvalt, tuleb käituda targasti internetis. Kui sa suhtled kellegiga läbi võrgu, siis räägi sedasi nagu sa räägiksid tavaelus. Lisaks sellele tuleb austada keskkonda, kus sa suhtled ning teada, kellega sa suhtled. Näiteks kui messengeris on loodud grupp, mis sisaldab sinu kolleege ning ülemusi, tuleks käituda adekvaatselt, kus peamiseks jutuks on tööasjad (Kui inimesed üksteist läbinisti teavad kõiki grupis, siis arvatavasti jõuab jutt muudele teemadele ka).

    Mind huvitas Virgina Shea 10-st käsust seitsmes käsk, kus ta toob välja, et "Aita piirata sõimusõnu". Mulle see käsk ei tundu kehtivat mängude peale, kus on nõutud suhtlemist ning planeerimist. Näiteks onlain mängud CS:GO ja League of Legends, kus mõlemal mängul on 2 tiimi, kes on üksteise vastu. Ühes tiimis on viis mängjat, kes on valitud randomly vastavalt sinu hetkesele tasemele. Oletame, et sinu tiimis on üks mängija, kes ei mängi vastavalt enda tasemele ning tal on seni halvasti läinud. Me arvaks, et tema tiimikaaslased lohutaksid teda ning motiveeriksid, kuid seda ei juhtu pea kunagi. Selmet teha, mis ma eelmises lauses ütlesin, nad sõimavad teda ning lõpuks annavad ise ka alla, kuna nad ei näe seda mängu võidetavaks. Isegi kui üritatakse asja kontrolli alla saada, lendavad igasugused sõimusõnad ja solvangud ikkagi. Juhul kui saadaksegi asi kontrolli alla, siis hakatakse arvatavasti vastaseid sõimama, et nad on nii halvad jne. See on suureks probleemiks sellistes mängudes, millel on suur mängijate arv.

Toon siia kaks youtube´i linki, mis aitab paremini visualiseerida, missuguste inimestega võib nt. CS:GO-s ja LoL-is kokku puutuda: https://www.youtube.com/watch?v=IaKK4dtHQag&ab_channel=JOISPOI24
                                https://www.youtube.com/watch?v=WdgmUJ4ULOc&ab_channel=ItsumangoGaming


pühapäev, 4. oktoober 2020

Kas 8 aastat tagasi pärinev visioon tänapäevast osutus tõeseks?

    Majandus ja kommunikatsiooniministeerium koostas aastal 2013 aastaks 2020 Eesti infoühiskonna arengukava. See koosneb erinevatest visioonidest, mis võiksid täitsa juba olla teostunud tänaseks. Järgnevalt toon ma välja huvitavad pakkumised, mis on realiseerunud ning ka mõne vastuväite, mille ennustamisega pandi natukene mööda.

Üks suurimaid probleeme, mis inimesi võib kõhklema panna, on nende privaatsus internetis. Õnneks on kõik kaitstav läbi andmekaitseseaduste läbi. Näiteks gümnaasiumides, kus õpilane on saavutanud mingi hea tulemuse mingil alal, siis temast tehtud pildi ning nime võib üles laadida, kus teda tunnustatakse näiteks läbi oma kooli kodulehe. Et kool seda teha tohiks, peab õpilane enne nõustuma tema andmete avalikustamisega.

Teine probleem on tööhõive seoses IT-ga. Iga aasta tehakse aruanne riigi poolt, kus märgitakse, et kuhu kõige rohkem tööjõudu oodatakse. Neid lugedes, näen ma alati, et kõige esimesel kohal on programmeerijad , IT-spetsialistid jne. . Aastal 2019 oli Eestis 7000 IT-spetsitalisti puudu. Lähtudes visioonist, et aastaks 2020 lubati kuni 50000 spetsialisti, siis ma ei usu, et see lahendub lähemal ajal.

Eestile lubati aastaks 2020 netikiirust, mis ulatub kuni 100mbit/s ning ka rohkem. See ei ole kahjuks täide läinud. Aastal 2017 oli keskmiseks kiiruseks 35-40 mbit/s ning hetkel pole see ka märkimisväärselt suurenenud lubatud sihtmärgini. Omast kogemusest tean seda, et levimine on samuti probleemiks mitmetes paikades üle Eesti.


Viited: https://rahajutud.ee/eestis-on-puudu-ule-7000-it-spetsialisti/

            https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/statistika-netikiirused-eestis-kasvavad-kuid-edetabelis-vajume-aina-allapoole/

QuadStick - lahendus tetrapleegiale

 Quadstick on liikumispuudega mõeldud isikule, kes saab selle seadmega arvutit kasutada. See on peamiselt nagu hiire eest, millega saab klik...