Kuidas käituda interneti suhtluskanalites?

     Suhtlemine on üks interneti suurimaid tugevusi. Läbi selle saab jagada infot, õpetada teisi ning isegi omavahel chattida. Selleks, et kõik jookseks sujuvalt, tuleb käituda targasti internetis. Kui sa suhtled kellegiga läbi võrgu, siis räägi sedasi nagu sa räägiksid tavaelus. Lisaks sellele tuleb austada keskkonda, kus sa suhtled ning teada, kellega sa suhtled. Näiteks kui messengeris on loodud grupp, mis sisaldab sinu kolleege ning ülemusi, tuleks käituda adekvaatselt, kus peamiseks jutuks on tööasjad (Kui inimesed üksteist läbinisti teavad kõiki grupis, siis arvatavasti jõuab jutt muudele teemadele ka).

    Mind huvitas Virgina Shea 10-st käsust seitsmes käsk, kus ta toob välja, et "Aita piirata sõimusõnu". Mulle see käsk ei tundu kehtivat mängude peale, kus on nõutud suhtlemist ning planeerimist. Näiteks onlain mängud CS:GO ja League of Legends, kus mõlemal mängul on 2 tiimi, kes on üksteise vastu. Ühes tiimis on viis mängjat, kes on valitud randomly vastavalt sinu hetkesele tasemele. Oletame, et sinu tiimis on üks mängija, kes ei mängi vastavalt enda tasemele ning tal on seni halvasti läinud. Me arvaks, et tema tiimikaaslased lohutaksid teda ning motiveeriksid, kuid seda ei juhtu pea kunagi. Selmet teha, mis ma eelmises lauses ütlesin, nad sõimavad teda ning lõpuks annavad ise ka alla, kuna nad ei näe seda mängu võidetavaks. Isegi kui üritatakse asja kontrolli alla saada, lendavad igasugused sõimusõnad ja solvangud ikkagi. Juhul kui saadaksegi asi kontrolli alla, siis hakatakse arvatavasti vastaseid sõimama, et nad on nii halvad jne. See on suureks probleemiks sellistes mängudes, millel on suur mängijate arv.

Toon siia kaks youtube´i linki, mis aitab paremini visualiseerida, missuguste inimestega võib nt. CS:GO-s ja LoL-is kokku puutuda: https://www.youtube.com/watch?v=IaKK4dtHQag&ab_channel=JOISPOI24
                                https://www.youtube.com/watch?v=WdgmUJ4ULOc&ab_channel=ItsumangoGaming

Kas 8 aastat tagasi pärinev visioon tänapäevast osutus tõeseks?

    Majandus ja kommunikatsiooniministeerium koostas aastal 2013 aastaks 2020 Eesti infoühiskonna arengukava. See koosneb erinevatest visioonidest, mis võiksid täitsa juba olla teostunud tänaseks. Järgnevalt toon ma välja huvitavad pakkumised, mis on realiseerunud ning ka mõne vastuväite, mille ennustamisega pandi natukene mööda.

Üks suurimaid probleeme, mis inimesi võib kõhklema panna, on nende privaatsus internetis. Õnneks on kõik kaitstav läbi andmekaitseseaduste läbi. Näiteks gümnaasiumides, kus õpilane on saavutanud mingi hea tulemuse mingil alal, siis temast tehtud pildi ning nime võib üles laadida, kus teda tunnustatakse näiteks läbi oma kooli kodulehe. Et kool seda teha tohiks, peab õpilane enne nõustuma tema andmete avalikustamisega.

Teine probleem on tööhõive seoses IT-ga. Iga aasta tehakse aruanne riigi poolt, kus märgitakse, et kuhu kõige rohkem tööjõudu oodatakse. Neid lugedes, näen ma alati, et kõige esimesel kohal on programmeerijad , IT-spetsialistid jne. . Aastal 2019 oli Eestis 7000 IT-spetsitalisti puudu. Lähtudes visioonist, et aastaks 2020 lubati kuni 50000 spetsialisti, siis ma ei usu, et see lahendub lähemal ajal.

Eestile lubati aastaks 2020 netikiirust, mis ulatub kuni 100mbit/s ning ka rohkem. See ei ole kahjuks täide läinud. Aastal 2017 oli keskmiseks kiiruseks 35-40 mbit/s ning hetkel pole see ka märkimisväärselt suurenenud lubatud sihtmärgini. Omast kogemusest tean seda, et levimine on samuti probleemiks mitmetes paikades üle Eesti.

Viited: https://rahajutud.ee/eestis-on-puudu-ule-7000-it-spetsialisti/

            https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/statistika-netikiirused-eestis-kasvavad-kuid-edetabelis-vajume-aina-allapoole/

Uus meedia? Wikide mõju internetis.

Wiki on veebileht, mille sisu saavada muuta ning täiendada kõik inimesed. Seda peetakse kõige kiiremaks allikaks, kust on võimalik leida informatsiooni oma soovitud teemal.

Kõige tuntumaks wikiks peetakse Wikipediat, kuid leidub ka sadu erinevaid muid wikisid nagu nt.Wookieepedia, mis on loodud infoallikaks Star Warsi huvilistele.


Wikide väärtus tuleb nii tehniliste kui ka sotsiaalsete aspektide teguritest. Tehnoloogia muudab wikid kergesti tehtavaks ning muudetavaks. Kes tegi muudatused, millal ta need muudatused tegi, milline versioon lehest oli enne muudatusi jne. - on kõik avalik ning nähtav kasutajatele. Sotsiaalne aspekt mõjutab wiki kasutajate hulgast - mida rohkem kasutajaid, seda suurem on võimalus, et sealne info on kontrollitud ning veatu. Seda kinnitavad mitmed uuringud, kus professionaalse kirjatööd on vähem täpsemad kui wiki lehed (Lichter, 2009; Kane, et. al., 2009).

Wiki on hea töövahend võrreldes füüsilise entsüklopeediaga, mille väärtus võib ajas kaduda. Mida rohkem aeg edasi, seda rohkem sündmusi ja olukordi tuleb ilmsi, mis tuleks üles märkida. Nt. kui tehtakse uusi avastusi mustade aukude kohta kosmoses, on see kõik võimalik kirjutada wikisse lisaks, selmet hakata uut füüsilist entsüklopeediat mustade aukude kohta looma. Samuti, kui mingi asi, mis peeti mustade aukude kohta tõeseks, osutub mingi aja pärast vääraks, siis kõik endised entsüklopeediat sisaldavad valet infot, mis on ajast maas ning raamatu väärtus langeb.

Wikidel on ka üks probleem - seda saavad muuta kõik. Selle all mõtlen, et kui üks isik otsustab kindlat lehte vandaliseerida, postidades sinna teemavälist juttu ning pilte, siis ta saab muuta selle nähtavaks kogu vaatajaskonnale.

Viited: https://courses.lumenlearning.com/santaana-informationsystems/chapter/wikis/

Interneti kujunemislugu - 2 nähtust ajaloost

Floppy disk (eesti k. "diskett") - magneetiline andmekandija, mida kasutati 20. sajanadi lõpul arvutites. 1990. lõpul suurenes e-maili kasutamine, kuna see võimaldas igasuguseid andmeid transportida ühest arvutist teise ilma, et kasutataks ühtegi füüsilist andmekandijat. Tänapäeval on rohkem tuntumad mälupulgad, mis on füüsiliselt kompaktsemad ning võimsamad (mäluruumi ning kiiruse poolest)

Floppy disk

Mälupulk

Emoticons - Tänapäeval väga tuntud termin, mida kasutavad pea kõik inimsed , kes suhtlevad sotsiaalmeedias. Emoticonide abil saab oma emotsioone väljendada läbi klaviatuuril asetsevate sümbolite kaudu. nt. :D, :P, :O jne. Kõige esimene sümbol kujunes aastal 1982, kui Scott Fahlmann kirjutas lihtsa naerunäo :-). Tema pidas seda kui abina, mis aitas tudengitel välja selgitada, kas nende postitus on mõeldud naljana või mitte. Emoticonidest arenesid välja emoji-d, mis muutsid kindlad sisestatud sümbolid pildiks, mida sai teksti sees kasutada. Näiteks kui sisestada ":D", siis see muutub 😀.

Emoticon 

Emoji

Viited: https://www.britannica.com/technology/floppy-disk

            https://www.thoughtco.com/emoticons-and-emoji-1991412

Noppeid IT ajaloost - Ideed, mis ei läinud lendu

1. HTC First / The Facebook phone

    HTC First oli Androidil tuginev nutitelefon, mis oli kooskõlastatud Facebooki kasutajaliidesega (ing. lühend UI). Telefoni avaekraanilt sai teha asju, mida saab Facebooki äppis teha, kuid ilma äppi sisenemata. Kogu selle asja saab telefonil maha võtta, kuid seejärel kaob idee praktilisus.

Probleemid: 

1) Inimesed olid rohkem innustatud HTC One välimusest, mis pandi müüki samal aastal,                            kui HTC First. 

2) Miks kulutada HTC First´i peale 99 USD, mis hõlmab enam-jaolt Facebook Home                                 kasutajaliidest, kui osta võimsam nutitelefon, kust saab Facebooki äppi tasuta                                         alla laadida.

3) Telefon maksis algselt 99 USD, kuid hiljem alandati telefoni väärtus 0.99 USD sendi peale, kuna     toodet ei ostetud ning jääk oli laos suur.

4) Suur konkurents - 1 kuu enne oli juba müügis HTC One. Samsungi poolt tulid alles                                                             müügile Samsung Galaxy S4 telefonid. Mõlemad tooted olid                                                                     rohkem populaarsemad, kui HTC First.

HTC First

2. Nexus Q

    Nexus Q on Google´i poolt toodetud meediapleier, mis edastab muusikat, filme või videoid. Kui Nexus Q pandi müüki, siis inimesed olid kahtlevad selle toote hinnas. Toode ise maksis 299 USD. Lisaks sellele olid müügis ka kõlarid, mis maksid 399 USD ning kaablid, mis maksid 49 USD, et Nexus Q ja kõlarid omavahel ühendada. Tootega ei tulnud kaasa juhtpulti, vaid pidid eelnevalt omama Androidi nutitelefonit või -tahvlit, et meediapleierit kasutada.

Nexus Q

3. AirPower

    AirPower on Apple´i poolt kavandatud juhtmevaba laadimisalus. Kui selle peale näiteks asetada Apple´i poolt toodetud iPhone, Apple Watch ning Airpodside karp, siis nende seadmete aku laeb ilma ühtegi laadimisjuhet kasutamata. Selgus, et seda toodet on raske teoks viia, kuna tekkisid ülekuumenemis probleemid seadme sees, mis on ohtlikud tulevastele tarbijatele. Sellele tõrkele ei leitudgi lahendust ning Apple tühistas oma toote edasiarendamise.

AirPower
Seadme peal paiknevad AirPods (vasakul) ning iPhone X (paremal)

HTC First - https://www.cnet.com/news/heres-why-the-facebook-phone-flopped/

Nexus Q - https://www.zdnet.com/article/what-happened-to-googles-nexus-q/

AirPower- https://www.theverge.com/circuitbreaker/2019/3/29/18287383/apple-airpower-wireless-charger-cancelled