Majandus ja kommunikatsiooniministeerium koostas aastal 2013 aastaks 2020 Eesti infoühiskonna arengukava. See koosneb erinevatest visioonidest, mis võiksid täitsa juba olla teostunud tänaseks. Järgnevalt toon ma välja huvitavad pakkumised, mis on realiseerunud ning ka mõne vastuväite, mille ennustamisega pandi natukene mööda.
Üks suurimaid probleeme, mis inimesi võib kõhklema panna, on nende privaatsus internetis. Õnneks on kõik kaitstav läbi andmekaitseseaduste läbi. Näiteks gümnaasiumides, kus õpilane on saavutanud mingi hea tulemuse mingil alal, siis temast tehtud pildi ning nime võib üles laadida, kus teda tunnustatakse näiteks läbi oma kooli kodulehe. Et kool seda teha tohiks, peab õpilane enne nõustuma tema andmete avalikustamisega.
Teine probleem on tööhõive seoses IT-ga. Iga aasta tehakse aruanne riigi poolt, kus märgitakse, et kuhu kõige rohkem tööjõudu oodatakse. Neid lugedes, näen ma alati, et kõige esimesel kohal on programmeerijad , IT-spetsialistid jne. . Aastal 2019 oli Eestis 7000 IT-spetsitalisti puudu. Lähtudes visioonist, et aastaks 2020 lubati kuni 50000 spetsialisti, siis ma ei usu, et see lahendub lähemal ajal.
Eestile lubati aastaks 2020 netikiirust, mis ulatub kuni 100mbit/s ning ka rohkem. See ei ole kahjuks täide läinud. Aastal 2017 oli keskmiseks kiiruseks 35-40 mbit/s ning hetkel pole see ka märkimisväärselt suurenenud lubatud sihtmärgini. Omast kogemusest tean seda, et levimine on samuti probleemiks mitmetes paikades üle Eesti.
Viited: https://rahajutud.ee/eestis-on-puudu-ule-7000-it-spetsialisti/
https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/statistika-netikiirused-eestis-kasvavad-kuid-edetabelis-vajume-aina-allapoole/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar